Hingamisteed

Me vajame elamiseks hapnikku. Meie hingamiselundite töö eesmärk on varustada keha hapnikuga, mida saadakse õhust. Samamoodi transpordivad hingamiselundid kasutatud õhu kehast välja.

Hingamiselundid koosnevad ninast, suuõõnest, hingetorust, bronhidest ja kopsudest – seda teed mööda liigub õhk sissehingamisel. Sissehingatav õhk soojendatakse ninas ning niisutatakse ja puhastatakse paljude nina limaskestal paiknevate peenikeste ripsmete (karvakeste) abil. Kui õhku hingatakse sisse suu kaudu, jõuab see hingetorusse ilma puhastamata, sest suuõõnes neid karvakesi ei ole. Seetõttu on läbi nina hingamine üldiselt parem.

Sissehingatav õhk jõuab hingetoru kaudu bronhidesse. Hingetoru ja bronhid on samuti kaetud ripsmetega, mis liiguvad pidevalt suu suunas. See liikumine viib hingamisteedest välja ja eemaldab väikesi võõrkehi ja lima.

Bronhid on üleminekukoht hingetoru ja kopsude vahel: hingetoru lõpus hargnevad bronhid keeruliseks torusüsteemiks, millel on hulganisti harusid. Need peenikesed harud lähevad omakorda üle alveoolideks ehk õhukambriteks.

Kops koosneb rohkem kui 300 miljonist sellisest õhukambrist, mis on kaetud väikeste veenide tiheda võrgustikuga. Kui kõik ühe kopsu õhukambrid panna üksteise kõrvale, kataksid nad poole tenniseväljakust! Selline hiigelsuur pind on vajalik maksimaalse hapnikuhulga omastamiseks iga hingetõmbega.

Pärast sissehingamist täituvad õhukambrid õhuga. Õhus olev hapnik liigub peenikestes veenides ringlevasse verre, mille kaudu transporditakse see keha kõikidesse osadesse. Hapnikutarbimise tulemusel tekib jääksaadusena süsihappegaas, mis transporditakse verega tagasi kopsudesse, kus see hingatakse välja õhuga ja eritatakse nii meie organismist.