Allergiline nohu

Allergilise nohu korral on eritis ninast vedel, koos nohuga kaasneb ka silmade kipitamine ja sügelemine. 

Allergilise riniidi (nohu) korral eristatakse valdavalt kevadel ja suvel esinevat sesoonset allergilist riniiti (heinapalavik, pollinoos), pidevat allergilist riniiti (nt kodutolmulesta allergia) ning tööga seotud allergilist riniiti.

Allergia on immuunsüsteemi liigne kaitsereaktsioon spetsiifilisele ja tavaliselt kahjutule keskkonnast pärit ainele, mis väljendub põletikuprotsesside vallandatud tüüpiliste protsessidena. Põletik põhjustab mitmesuguste ainete, näiteks histamiini, vabanemise, millel on keskne roll allergilise reaktsiooni tekkel inimestel.

Sümptomid

Allergilise riniidi tüüpilised sümptomid on aevastamine, sügelus, suurenenud sekreeditootmine (vesine nina) ja ninakinnisus. Nina reageerib sageli ka sigaretisuitsule, parfüümidele, külmale õhule sportimise ajal. Haaratud võivad olla ka silmad – nad sügelevad, kipitavad, punetavad ja on valgustundlikud.

Allergiline riniit võib oluliselt mõjutada elukvaliteeti, põhjustades unehäireid, päevast väsimust ja – eriti lastel – õppimisvõime langust.

Põhjused

• Sesoonsed õietolmud: paju, sarapuupähkel, lepp, kask, rukis, puju, mais jne.
• Pidevad allergeenid: kodutolmulestad, hallitusseente eosed, loomallergeenid, toidud, tööga seotud allergeenid (nt jahu pagaritöökojas, puit puidutöökojas).