Ninast

Hingamisteed on vooderdatud limaskestaga, mis tagab hingamisteede täieliku funktsioonivõime. Ülemiste hingamisteede limaskestas paiknevad näärmerakud ja niinimetatud ripskarvakesed (tsiilid).
Näärmerakud produtseerivad vedelikku (sekreet ), mis niisutab sissehingatavat õhku (ca. 10 000 liitrit päevas) ja samaaegselt haarab enda külge tolmu, mustuse, haigustekitajad jms. Ripskarvakeste tegevuse käigus, mis on pidevas liikumises, transporditakse kinnihaaratud võõrkehad nagu konveierilindil ninast välja või neelu kaudu makku.
Limaskestade kuivuse korral on nende loomulik funktsioon häiritud. Seeläbi on haigustekitajate sissetung hõlbustatud kui ka lõhna- ja maitsetundlikkus on häiritud. Lisaks võivad kujuneda limaskestade ärritusseisundid.
Ninal on mitmeid funktsioone hingamis teede haiguste ennetamiseks. Nina abil viiakse sissehingatava õhu temperatuur peaaegu kehatemperatuurini, st. talvel soojendatakse külma õhku ja suvel jahutatakse väga kuuma õhku. Lisaks niisutatakse ja filtreeritakse ninas sissehingatav õhk, nii et mustuseosakesed eemaldatakse ja ainult puhas õhk jõuab kopsudesse. Seetõttu peab hingamine toimuma alati läbi nina ja mitte läbi suu. Läbi nina ei saa hingata, kui nina funktsioonid on raskendatud ja ninalimaskest liiga kuiv.